Purjetamine ühendab tehnika, ilma tundmise ja meeskonnatöö. Purjetamiskeskuse vaates tähendab see koolitusi, varustust ja ohutut merel viibimist – alates esimesest tunnust kuni pikema retkeni.
Mõiste
Purjetamine on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat. Üldjuhul purjetatakse veekogudel. Purjetamine on üks transpordiviis veekogudel, aga ka harrastus ja spordiala.
Purjetamisel kasutatav jõuallikas on tuul. Tuule jõudu rakendatakse purjelt purjelaevale taglase abiga. Purjetamine on liikluse üks osa veeteedel, milles osalejad peavad järgima rahvusvahelisi kokkuleppeid. Purjetamisega on 21. sajandi alguses on lisandunud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on purjelauad ja svertpaadid, keskmist mõõtu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena kõikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teisena saab esile tuua purjede tootmist, mida valmistatakse nii looduslikest kui ka kunstkiududest, alates puuvillasest riidest ja lõpetades süsinikkiududega. Kolmas on kogu taglaseosi tootev tööstus. K
Varustus ja ilm
Õhuliikumist saab kasutada keha liigutamiseks, asetades õhuvoolu liikumisteele takistuse, mis sõltuvalt takistuse kujust, suurusest ning asendist tuule suhtes (ründenurk), hakkab keha liigutama. Purjeka purjede, taglase, kere(de) pinna ümber toimuv õhuliikumine võiks olla pidev (laminaarne). Õhuvoolamist uuriv teadus on aerodünaamika. Samaaegselt kui purjed püüavad tuult on, sõltuvalt purjeka tüübist, kas üks või mitmest kerest vähemalt üks, osaliselt või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda, nt hoovuste mõjul ja lainetus, seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka hüdrodünaamikaga.
Selles jaotises keskendume teemale „varustus ja ilm“ praktiliselt: mis on oluline algajale, milliseid mõisteid tasub selgeks teha ja kuidas kontrollida allikaid. Kirjelda oma olukorda ja vali üks väike samm, mida saad nädala jooksul proovida.
Õppimine
Veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud parvi, ühepuulootsikuid, ruhesid, haabjaid, kanuusid. Paatide ehituseks on kasutatud puitu, juuri, nahka, luid ning tänapäeval ka tehismaterjale. Arvatakse, et Austraalia asustati inimeste poolt 42 000 – 48 000 aastat tagasi veesõidukitega, kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega. Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel. Vanim purjedega laeva kujutis on leitud Kuveidi kõrbest (As-Sabiyah) ja radiosüsiniku meetodil määratud 5500–5000 a eKr ja kirjeldatakse kui Ubaidi leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat kahe ridvaga masti kujutis.
Pikemalt artiklis Purjetamine (sport) Purjetamine on üks vanimaid tänapäevaselt korraldatud sportimisvõimalusi: esimene trükikirjanduses avaldatud võistlus toimus 1661 Inglismaal, esimene purjetamise selts moodustati 1720. Tänapäevane purjetamine sai võimalikuks alles siis, kui õpiti purjetama vastutuult ehk loovima. Lõbusõit ja võistluspurjetamine on läbi aegade ikka käinud käsikäes. 22. juulil 1883 kirjutas Pärnu Postimees, et 10. juulil 1883 oli Pärnu jõel suur paatidega võidupurjetamine, millest võisid osa võtta kõik, kellel oli paat. Purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on Eestis moodustanud Eesti Jahtklubide Liidu. Eesti avamerepurjetamise meistrivõistlusteks on Muhu väina regatt
Praktilised nipid
Purjekaid eristatakse kere ja taglase järgi. Kahe kerega purjekat nimetatakse katamaraaniks, kolme kerega trimaraaniks. Ühe kerega purjekad:
Selles jaotises keskendume teemale „praktilised nipid“ praktiliselt: mis on oluline algajale, milliseid mõisteid tasub selgeks teha ja kuidas kontrollida allikaid. Kirjelda oma olukorda ja vali üks väike samm, mida saad nädala jooksul proovida.
Kokkuvõtteks: selge mõiste, usaldusväärne allikas ja väike praktiline samm viivad edasi kiiremini kui pelgalt pealkirjade kogumine.
Lisalugemine ja kontekst
Teema mõistmisel tasub võrrelda mitut allikat ning eristada definitsiooni, ajalugu ja praktilisi soovitusi. Sama sõna võib tähendada erinevat asja argikeeles ja erialakirjanduses. Pane kirja aastad, nimed ning põhjus–tagajärg seosed. Lõpeta lühikese kontrollnimekirjaga. Aruta teemat praktilise kogemusega inimesega, et teooria seostuks näidetega.
Levinud vead
Levinud viga on sarnaste terminite segi ajamine või numbrite esitamine kontekstita. Teine viga on aluste vahele jätmine. Ehita tekst definitsioonist näideteni. Kontrolli, et nõuanded sobivad sinu olukorda. Enne tsiteerimist kontrolli faktid usaldusväärsest allikast.
Kuidas edasi minna
Võta kolm peamist punkti, proovi ühte rutiini nädala jooksul ja hinda tulemust. Kui kirjutad teistele: selgita miks teema oluline on, too näide ja viita allikale. Regulaarne harjutamine kinnistab oskusi paremini kui ühekordne intensiivne lugemine.